airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax

3. Suliassaqarfiit ilaannut suliarinninnermut malittarisassat immikkut ittut atuupput

 

lnuup normui

3.2. lnuup normui (§ 11}

Pisortat ingerlatsiviini inuup normui (CPR-normut) atorneqarsinnaapput, paatsugassaanngitsumik kinaassutsimut uppernarsaasiinissaq siunertaralugu, imaluunniit journalimi normutut atorlugit.
Namminersortut ingerlatsiviini inuup normuisa atorneqarsinnaatitaanerat killeqarnervoq. Suliffeqarfiit il.il taamaallaat pingaarnertut inuup normuanik suliaqarsinnaapput tamanna inatsisit malillugit pippat, imaluunniit nalunaarsorneqarsimasoq erseqqilluinnartumik tamatumunnga akuersisimappat, aamma siunertanut tunngavissaqarluartunut atorneqassappat.
Tamatumani assersuutigalugu akileraartarnermut inatsit malinneqarpoq, suliffeqarfiup namminersortumit ingerlanneqartup, akileraartarnermut oqartussaqarfinnut aningaasarsiat aamma erniat pillugit nalunaaruteqartussap nalunaarsorneqarsimasup inuup normua paasissutissiissutigissagaa.
Suliffeqarfiit namminersortunit pigineqartut il. il. tunngaviusumik taamaallaat inuup normui ingerlateqqissinnaavaat, tamanna inatsisit malillugit pippat, nalunaarsorneqarsimasoq erseqqilluinnartumik akuersisimappat, imaluunniit pisortani oqartussaqarfiup tamanna piumasarippagu.

Allakkanik qaatiguuliornermik nassiussassalerinermillu suliaqarfiit

3.3. Allakkanik qaatiguuliornermik nassiussassalerinermillu suliaqarfiit (§ 12}

Allakkanik qaatiguuliornermik- aamma nassiussassalerinermik suliaqarfik tassaavoq suliffeqarfik, pilerisaarusiornissaq siunertaralugu inuit amerlasuukkaat nalunaarsorsimaffiannik tuniniaasartoq.
lnatsit malittarisassanik assigiinngitsunik imaqarpoq, allakkanik qaatiguuliornermik- aamma nassiussassalerinermik suliffeqarfinnut killiliisumik.
Nalunaarsorneqarsimasut akuersisimanngippata suliffeqarfiup taamaallaat paasissutissat suliarisinnaasai tassaapput ateq, najugaq, atorfik, inuussutissarsiut, e-mailimut adresse, oqarasuaatip- aamma telefaxip normua, imaluunniit paasissutissat allat inuussutissarsiutinut nalunaarsuiffimmit killeqanngitsumik aaneqarsinnaasut.
Allaffeqarfiit aamma paasissutissanik allanik (nalinginnaasunik) suliaqarsinnaapput, nalunaarsorneqarsimasoq erseqqilluinnartumik tamatumunnga akuersisimappat.
Allaffeqarfiit paasissutissanik mianerisariaqartunik suliaqaqqusaanngilluinnarput, aamma nalunaarsorneqarsimasoq akuersisimagaluarpalluunniit.
Allakkanik qaatiguuliornermik-aamma nassiussassalerinermik suliaqarfik atuisoq pillugu paasissutissanik suliffeqarfimmut allamut, pilerisaarineq siunertaralugu ingerlatitseqqinnginnermini, imaluunniit tamanna siunertaralugu suliffeqarfik alla sinnerlugu paasissutissanik atuiguni, suliffeqarfik atuisumut saaffiginnissaaq ilisimatitsissutigalugulu paasissutissat allamut ingerlateqqinneqarnissaannut pineqartoq akerliliisinnaasoq. Suliffeqarfiup atuisoq ajornaatsumik akerliliinissaanut periarfississavaa, aamma ullut 14-it iluini piffissaliilluni. lngerlatitseqqinneq aatsaat pisinnaavoq ullunik 14-inik piffissaliineq qaangiuppat, aamma atuisoq akerliliisimanngippat. Atuisoq ullunik 14-inik piffissaliineq qaangiutereersoq akerliliippat suliffeqarfiup siunissami taanna malissavaa.

Oqarasuaatit normuinik nalunaarsuineq

3.4. Oqarasuaatit normuinik nalunaarsuineq (§ 13}

Tunngaviusumik inerteqqutaavoq pisortat oqartussaqarfiisa aamma suliffeqarfiit naamminersortunit ingerlanneqartut il.il oqarasuaatit normui, sulisut sianerfigisartagaat, automatiskimik nalunaarsussallugit. Aamma inerteqqutaavoq suliffeqarfinnit attaveqaateqarnermik suliaqartunit nalunaarsuutinik tigusaqarnissaq, oqarasuaatit normuinik sianerfigineqarsimasunik nalunaarsukkanik imalimmik.
Taamaattorli oqarasuaatit normui nalunaarsorneqarsinnaapput, oqarasuaatip normuata ilaannaa takuneqarsinnaappat. Ass. normumi kisitsisit kingulliit marluk peerneqarsimappata.
Pisuni immikkut ittuni oqarasuaatit normui tamakkiisut nalunaarsorneqarnissaannik Datatilsyni a kuersissuteqa rsin naavoq.

Kreditoplysningsbureauer

3.5. Akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqarfiit

3.5. Akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqarfiit

Akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqartarfiit paasissutissanik taamaallaat suliarinnissinnaapput, inuup akiliisinnaassusiata nalilerneqarneranut pingaarutilinnik. Taakku nalunaarsorneqarsimasumut namminermut tunngalluinnartunik (paasissutissanik
mianerisarialinnik) paasissutissa ik suliaqarsinnaatitaanngillat.
Akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqartarfik suliassaminik aallartitsitinnani Datatilsynimut akuersissummik qinnuteqaqqaassaaq.
lnuk imaluunniit suliffeqarfik akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqartarfimmi nalunaarsorneqarpat, suliffeqarfiup pineqartoq tamanna pillugu nalunaarfigissavaa, nalunaarsuinermit sapaatit akunneri sisamat qaangiutsinnagit.
Nalunaarsorneqarsimasoq kingusinnerusukkut apeqquteqarpat, akiitsut pillugit suliaqartarfiup ilisimatitsissutigissavaa paasissutissat suut nalunaarsorneqarsimanersut, aamma paasissutissat suut pineqartumut tunngasut, ukiup affaata kingulliup ingerlanerani, ingerlateqqinneqarsimanersut. Akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqartarfiit pingaarnerpaamik tunngaviusumik akiitsut pillugit paasissutissat nalunaarsortussaatitaanngilaat, akiitsoqartup akiitsut assortorpagit, aamma
piumasaqaat eqqartuussivitsigut aalajangiiffigineqarsimanngippat. Akiliisinnaassuseqarneq pillugu paasissutissat, periarfissaarunnissamik siunertaqanngitsut
(akiligassat pillugit paasissutissat eqikkakkat), suliffeqarfiup atuisuinut oqarasuaatikkut ingerlateqqinneqarsinnaapput. Paasissutissat eqikkakkat taamaattut nalinginnaasumik inuk imaluunniit suliffeqarfik "akuerineqanngitsunut" aamma "akiliineq ajortunut"
ilanngunneqarsimanersut paasissutissaasarput. Taamaanngippat akiitsut pillugit paasissutissat taamaallaat allakkatigut imaluunniit elektroniskimik internettikkut systemi aqqutigalugu ingerlateqqinneqarsinnaapput.
Akiligassalli pillugit paasissutissat eqikkakkat nalinginnaasumik taamaallaat ingerlateqqinneqarsinnaapput paasissutissaq pineqartoq taanna akiitsunut 1.000 kr.-t sinnilinnut tunngassuteqarpat. Allamik aamma piumasaqaateqartoqarpoq, tassa nalunaarsorneqarsimasumut inatsisitigut alloriartoqarsimassasoq, ass. eqqartuussivimmut sassaqqusisoqarsimassasoq, imaluunniit nalunaarsorneqarsimasoq akiitsoqarfigisaminut allakkatigut nassuerutiginnissimassasoq akiitsut akilernissaat qaangiuttoorsimasoq. Paasissutissat Statstidende aqqutigalugu tamanut saqqumiunneqarsimappata tamatigut
ingerlateqqinneqarsinnaapput. Taamaattorli paasissutissanut
akiitsunik isumakkeerinninnermut, inaarutaasumik akuersissutigineqarsimasunut, tunngasunut atuutinngilaq.
Akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqartarfiit aamma akiitsut pillugit, pisortat oqartussaasuinit tiguneqartunik, paasissutissanik nalunaarsuillutillu ingerlatitseqqissinnaapput.
Pisortat oqartussaasuisa periuseq aalajangersimasoq malissavaat, innuttaasup akiitsui pillugit akiitsut pillugit paasissutissanik suliarinnittarfimmut nalunaarutiginnissinnaaneq sioqqullugu. Tamatuma saniatigut pisortanut akiitsut katillugit ikinnerpaamik 7.500 kr.-ussapput.
Akiitsut pillugit paasissutissanik suliaqartarfimmi paasissutissat kukkusuusut paasineqarpat taakku piaarnerpaamik peerneqassapput, imaluunniit iluarsineqassapput.
Paasissutissaq kukkusoq ingerlateqqinneqarsimappat akiitsut pillugit suliaqartarfik erngerluni iluarsiineq pillugu kukkusumik nalunaarsorneqarsimasumut allakkatigut ilisimatitsissaaq. Suliaqartarfiup aamma ukiup affaani kingullermi paasissutissamik tigusaqarsimasut tamaasa allakkatigut nalunaarfigissavai. Tamatuma saniatigut nalunaarsorneqarsimasoq ilisimatinneqassaaq, kikkut paasissutissamik kukkusumik ukiup affaani kingullermi tigusaqarsimanersut, kiisalu paasissutissaq imaluunniit naliliineq suminngaanniit aallaaveqarnersoq.
Nalunaarsorneqarsimasumit peersinissamik imaluunniit iluarsiinissamik saaffiginnissutit suliaqartarfimmit sapaatit akunneri sisamat qaangiutinnginneranni allakkatigut akineqassapput. Suliaqartarfik peersiumanngippat, imaluunniit iluarsiiumanngippat Datatilsynimut maalaaruteqartoqarsinnaavoq.

Nittarsaassineq nalunaarsorneqarsimasup pisinnaatitaaffii

3.4. Oqarasuaatit normuinik nalunaarsuineq (§ 13}

Tunngaviusumik inerteqqutaavoq pisortat oqartussaqarfiisa aamma suliffeqarfiit naamminersortunit ingerlanneqartut il.il oqarasuaatit normui, sulisut sianerfigisartagaat, automatiskimik nalunaarsussallugit. Aamma inerteqqutaavoq suliffeqarfinnit attaveqaateqarnermik suliaqartunit nalunaarsuutinik tigusaqarnissaq, oqarasuaatit normuinik sianerfigineqarsimasunik nalunaarsukkanik imalimmik.
Taamaattorli oqarasuaatit normui nalunaarsorneqarsinnaapput, oqarasuaatip normuata ilaannaa takuneqarsinnaappat. Ass. normumi kisitsisit kingulliit marluk peerneqarsimappata.
Pisuni immikkut ittuni oqarasuaatit normui tamakkiisut nalunaarsorneqarnissaannik Datatilsyni a kuersissuteqa rsin naavoq.